Eesti ja Tšehhi diplomaatilised suhted 100

Tšehhoslovakkia tunnustas Eesti Vabariiki de jure 29. detsembril 1921. aastal, mis pani aluse ametlikule diplomaatilisele suhtlusele.

Juubeliaastaks oleme koostanud Eesti ja Tšehhi suhete ajajoone. See on kronoloogiline ajalooliste fotode, dokumentide ja tekstide galerii, mis annab ülevaate kahe riigi vaheliste suhete olulistest hetkedest 100 aasta vältel.

Täname kõiki, kes on andnud oma panuse faktide, fotode ja dokumentide kogumisse!

Fotoallkirjade vaatamiseks mine kursoriga fotole.

Head ajarännakut!

Eesti välisministeerium

Eesti suursaatkond Prahas

24.02.1918

Kuulutati välja Eesti Vabariigi iseseisvus

Eesti iseseisvusmanifesti avalik ettelugemine Pärnu Endla teatri rõdult. Foto: Pärnu Muuseumi kogu

Päästekomitee algatusel koostati Eesti iseseisvusmanifest, mis 23. veebruaril 1918 Pärnus Endla teatri rõdult avalikult ette loeti. Järgmisel päeval, 24. veebruaril 1918 kuulutas Päästekomitee Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks.

28.10.1918

Moodustati Tšehhoslovakkia Vabariik

Tšehhoslovakkia vapp. Foto: Vikipeedia

01.02.1921

Karl Menning nimetati asjuriks ja kindral-konsuliks Tšehhoslovakkiasse, ta resideeris Berliinis

Karl Menning aastal 1919. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Karl Menning oli asjuriks Tšehhoslovakkias kuni oktoobrini 1925. Pärast Menningut täitis asjuri kohuseid Eesti saadik Varssavis Johan Leppik.

Vabariigi valitsuse otsus Karl Menningu määramisest asjuriks. Foto: Rahvusarhiiv (ERA.31.3.13872)

Aprill 1921

Tallinnas alustas tegevust Tšehhoslovakkia konsulaat

Tšehhoslovakkia konsulaadi tempel ja konsul Čehovsky allkiri. Foto: Rahvusarhiiv (ERA.957.11.995)

Esimeseks konsuliks oli František Čehovský. Augustist 1921 alustas konsulina Václav Čech, kes oli ametis kuni 1925. aasta lõpuni. Konsulaat on asunud Tallinnas erinevatel aadressidel – Kloostri 18, Mündi 3, Tatari 12 ja Pikk 36.

29.12.1921

Tšehhoslovakkia tunnustas Eesti Vabariiki de jure

Tšehhoslovakkia välisministri Edvard Beneši kiri Eesti välisministrile Ants Piibule. Foto: Rahvusarhiiv (ERA.957.11.33)

Tšehhoslovakkia saadiku Pariisis Štefan Osuský kiri Eesti saadikule Pariisis Karl Robert Pustale. Foto: Rahvusarhiiv (ERA.957.11.33)

30.01.1924

Ametisse nimetati Eesti esimene aukonsul Tšehhoslovakkias Josef Beck

Välisministri käskkiri Josef Becki nimetamisest aukonsuliks Prahas. Foto: Rahvusarhiiv (ERA.957.3.696)

Eksekvatuuri sai Legiopanga direktor Josef Beck augustis 1924, konsulaat asus aadressil Na Poříčí 22 (Legiopanga hoones). Beck oli aukonsul kuni Tšehhoslovakkia okupeerimiseni.

Eesti aukonsuliteks Tšehhoslovakkias olid veel:

Vojtěch Kyjovský (1928–1935) ja Jan Koudelka (1936–1939) Brnos
Milan Ivanka (1935–1939) Bratislavas
Emil Vassermann (1936–1938) Karlovy Varys
Pavel Brukner (1937–1939) Prahas

Legiobanka hoone Prahas. Foto: Eesti suursaatkond Prahas

18.06.1927

Tšehhoslovakkia esimene saadik Eestis Václav Girsa andis üle oma volikirja riigivanem Jaan Teemantile

Václav Girsa. Foto: Vikipeedia

Václav Girsa resideeris Varssavis.

Václav Girsa volikiri. Foto: Rahvusarhiiv (ERA.957.7.114)

11.07.1927

Otto Strandman nimetati Eesti esimeseks saadikuks Tšehhoslovakkias

Otto Strandman. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Oma volikirja andis Strandman üle president Tomáš Garrigue Masarykile 11. novembril 1927. Saadik Strandman resideeris Varssavis.

Vabariigi valitsuse otsus Otto Strandmani nimetamisest saadikuks Tšehhoslovakkias. Foto: Rahvusarhiiv (ERA.31.3.14432)

Märts 1928

Tšehhoslovakkia konsulaat Tallinnas muudeti saatkonnaks

Vladimir Černošek. Foto: Rahvusarhiiv

Saatkond asus aadressil Pikk 6 ning hiljem Kiriku 6 ja Vabaduse plats 7. Esimene ajutine asjur oli Vladimir Černošek, kes oli olnud konsul aastast 1926. Temale järgnesid asjuritena Jaroslav Galia (1931–1936) ja Jaroslav Šejnoha (1936–1939), kellest sai suvel 1938 Tšehhoslovakkia alaline esindaja Eestis.

Jaroslav Galia. Foto: Rahvusarhiiv

Jaroslav Šejnoha koos saatkonna töötajaga Tšehhoslovakkia saatkonnas Tallinnas 1939. Foto: Rahvusarhiiv

08.06.1929

Eesti ja Tšehhoslovakkia vahel hakkas kehtima viisavabadus

Vabariigi valitsuse otsus sõlmida kokkulepe viisade kaotamise kohta Eesti ja Tšehhoslovakkia vahel. Foto: Rahvusarhiiv

10.10.1930

Karl Tofer nimetati Eesti saadikuks Tšehhoslovakkias

Karl Tofer Prahas teel volikirja üle andma. Foto: Rahvusarhiiv

Karl Tofer nimetati Eesti saadikuks Tšehhoslovakkias.

Riigivanema käskkiri Karl Toferi nimetamisest saadikuks Tšehhoslovakkias. Foto: Rahvusarhiiv (ERA.31.3.14528)

17.08.1932

Karl Robert Pusta nimetati Eesti saadikuks Tšehhoslovakkias

Karl Robert Pusta. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Oma volikirja andis ta üle president Tomáš Garrigue Masarykile 18. märtsil 1933. Pusta resideeris Varssavis.

10.05.1934

Ametisse määrati Eesti esimene Prahas resideeriv diplomaat Philip Kaljot

Philip Kaljot. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Eesti saatkond tegutses sügisest 1934 aadressil Na Poříčí 22 Legiopanga hoones. Philip Kaljot esindas Eestit ajutise asjurina ja tema järel oli aastatel 1938–1939 asjuriks Prahas Edgar Hõbemägi.

01.05.1935

Johannes Markus nimetati Eesti saadikuks Tšehhoslovakkias

Johannes Markus. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Oma volikirja andis ta üle president Tomáš Garrigue Masarykile 14. oktoobril 1935. Markus resideeris Varssavis.

08.07.1935

Tšehhoslovakkia saadik Eestis Jaroslav Lipa andis üle oma volikirja riigivanem Konstantin Pätsile

Jaroslav Lipa. Foto: Tšehhi välisministeerium

Jaroslav Lipa oli saadik Eestis suveni 1938 ja resideeris Riias.

Volikirja üleandmine. Istuvad (vasakult) riigisekretär Karl Terras, saadik Jaroslav Lipa, riigivanem Konstantin Päts, välisminister Julius Seljamaa, Tšehhoslovakkia ajutine asjur Jaroslav Galia. Seisavad (vasakult) välisministeeriumi protokolliülem August Koern, riigivanema käsunduskindral kindralmajor Gustav Jonson, riigivanema vanemkäsundusohvitser kolonelleitnant Herbert Grabbi, riigivanema nooremkäsundusohvitser mereväeleitnant Karl Iman. Foto: Rahvusarhiiv

15.03.1939

Saksamaa okupeeris Tšehhoslovakkia

Saksa sõjavägi Prahas. Foto: Praha Sõjaajaloo Instituut

Eesti saatkond Prahas likvideeriti 17. märtsil 1939, kuna Saksamaa okupeeris Tšehhoslovakkia.

23.08.1939

Molotovi-Ribbentropi pakt

Molotovi-Ribbentropi pakti kaart

Moskvas sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt, mille salajases lisaprotokollis jagati Ida-Euroopa Saksamaa ja NSV Liidu vahel, sillutades teed Eesti Vabariigi okupeerimisele ja annekteerimisele.

21.06.1940

Eestis teostati Punaarmee toel riigipööre

Okupatsiooni tingimustes valitud Riigivolikogu avaistung 21. juulil. Järgmisel päeval toimunud koosolekul võeti vastu otsus Nõukogude Liiduga ühinemise kohta. Foto: Nädal Pildis, 1940

Algas Eesti Vabariigi inkorporeerimine Nõukogude Liitu. Eesti NSV valitsus käskis likvideerida kõik Eesti saatkonnad, konsulaadid ja aukonsulaadid ning anda nende varad üle kohapealsetele NSV Liidu esindustele. 25. augustiks nõuti kõikide Eestis olevate välissaadikute lahkumist.

Loe lähemalt: https://vm.ee/et/kuidas-valisministeerium-ja-saatkonnad-likvideeriti-aga-eesti-riigi-jarjepidevust-jaid-aastail-1940

Veebruar 1948

Tšehhoslovakkias toimus kommunistlik riigipööre

Tšehhoslovakkia rahvamiilits veebruaris 1948. Foto: Tšehhi Raadio arhiiv

21.08.1968

Nõukogude väed okupeerisid Tšehhoslovakkia

Nõukogude sõdurid teel vallutama Praha raadiomaja. Foto: Josef Koudelka / Magnum Photos

Et hoida ära „Praha kevade“ liberaliseerimispoliitika ülekandumist teistesse sotsialismileeri riikidesse, tungisid NSV Liidu juhtimisel väed Tšehhoslovakkiasse ja võtsid võimu enda kätte.

1988–1989

Eesti püüdlused iseseisvuse taastamise poole

Tšehhi tudengid osalemas Balti ketis. Foto: Rahvusarhiiv, Peeter Langovits

Laulev revolutsioon Eestis ja teistes Balti riikides 1988. aastal ning Balti kett 1989. aastal tõid kaasa laia rahvusvahelise toetuse. 23. augustil 1989 moodustati Molotovi-Ribbentrop pakti 50. aastapäeval kolme Balti riiki läbiv pikk inimkett, kus inimesed ühendasid oma käed, et juhtida tähelepanu Balti riikide olukorrale.

November 1989

Tšehhoslovakkias toimus sametrevolutsioon

Meeleavaldajad Praha vanalinnas novembris 1989. Foto: Vikipeedia

02.02.1991

Prahas asutati Tšehhi-Eesti Klubi (ČEK-TEK)

Tšehhi-Eesti klubi logo

Klubi asutati põrandaaluse organisatsioonina Läänemere Liidu korraldatud „Res Baltica“ õhtul Praha Realistlikus teatris.

Artikkel ajalehes Vaba Eesti Sõna http://vabaeestisona.com/index.php/eesti-uudised/12340-tsehhi-eesti-klubi-cek-tek-saab-30-aastaseks.html

20.08.1991

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. Eesti Vabariik taastati õigusliku järjepidevuse alusel

09.09.1991

Tšehhoslovakkia ja Eesti Vabariigi vahel taastati diplomaatilised suhted

Diplomaatiliste suhete taastamise ühisdeklaratsioon. Foto: välisministeeriumi arhiiv

07.10.1991

Oma volikirja andis üle Tšehhoslovakkia ajutine asjur Eestis Josef Mačišak

Josef Mačišak andmas üle volikirja välisminister Lennart Merile. Foto: välisministeeriumi arhiiv

01.01.1993

Iseseisva Tšehhi Vabariigi väljakuulutamine

Tšehhi Vabariigi vapp. Foto: Vikipeedia

Tšehhoslovakkia jagunes 1. jaanuaril 1993 iseseisvateks Tšehhi Vabariigiks ja Slovaki Vabariigiks.

15.12.1994

Oma volikirja andis president Lennart Merile üle Tšehhi esimene suursaadik Eestis Dana Huňátová

Suursaadik Dana Huňátová ja president Lennart Meri pärast volikirja üleandmist. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Dana Huňátová resideeris Helsingis ja oli ametis 1997. aastani.

Järgmised Tšehhi suursaadikud Eestis:

Radek Pech (1997–2000, resideeris Helsingis)
Vladislav Labudek (2000–2004, resideeris Tallinnas)
Miloš Lexa (2004–2008)
Richard Kadlčák (2008–2012)
Gabriela Tománková (2017–2021)
David Král (2021–)

07.03.1995

Oma volikirja andis Tšehhi presidendile Václav Havelile üle esimene Eesti suursaadik Tšehhi Vabariigis Toivo Tasa

Toivo Tasa. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Toivo Tasa resideeris Viinis ja oli ametis 1999. aastani.

18.–20.04.1996

Tšehhi Vabariigi presidendi Václav Haveli riigivisiit Eestisse

Presidendid Václav Havel ja Lennart Meri aukompanii ees Kadriorus. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Václav Havel kohtus eesti kirjanikega, president Lennart Meri, Riigikogu esimehe Toomas Savi ja peaminister Tiit Vähiga ning käis Saku õlletehases ja tutvus Tallinna vanalinnaga.

Václav Havel kohtumas eesti kirjanikega, tema vastas Mati Unt ja Arvo Valton. Foto: välisministeeriumi arhiiv

August 1997

Asjurina alustas tegevust esimene Prahas kohal peal resideeriv Eesti diplomaat Riho Laanemäe

Riho Laanemäe. Foto: välisministeeriumi arhiiv

16.04.1998

Prahas avati pidulikult Eesti suursaatkond. Saatkond asub aadressil Na Kampě 1

Eesti suursaatkonna avamine. Paremalt Eesti välisminister Toomas Hendrik Ilves, Tšehhi välisminister Jaroslav Šedivy ja Eesti ajutine asjur Riho Laanemäe. Foto raamatust „Teine Tulemine“

Eesti suursaatkonna hoone Prahas. Foto: suursaatkond Prahas

15.05.2000

Tšehhi Vabariik avas oma suursaatkonna Tallinnas aadressil Roosikrantsi 11

Tšehhi saatkonna hoone Tallinnas. Foto: Tšehhi saatkond Tallinnas

28. oktoobril 2004 avati pidulikult Tšehhi saatkonna uus hoone aadressil Lahe 4.

29.05.–01.06.2000

President Lennart Meri riigivisiit Tšehhi Vabariiki

Presidendid Lennart Meri ja Václav Havel ning proua Helle Meri kohtumisel Prahas. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Lennart Meri kohtus tšehhi kirjanikega, president Václav Haveli ja peaminister Miloš Zemaniga, osales Tšehhi-Eesti äriseminaril, pidas loengu Karli Ülikoolis, külastas rahuvalvepataljoni keskust Český Krumlovis ning Antonin Rückl and Sons klaasitehast Nižboris.

18.–19.01.2001

Tšehhi peaministri Miloš Zemani visiit Eestisse

Peaministrid Miloš Zeman ja Mart Laar Stenbocki majas. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Miloš Zeman kohtus president Lennart Meri, Riigikogu esimehe Toomas Savi, peaminister Mart Laari ja majandusminister Mihkel Pärnojaga, osales Eesti-Tšehhi ärifoorumil ning külastas Tallinna Raekoda ja Saku Õlletehast.

19.–21.10.2003

Peaminister Juhan Partsi ametlik visiit Tšehhi Vabariiki

Peaminister Juhan Parts ja välisminister Cyril Svoboda 2003. aasta juunis Tallinnas. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Juhan Parts kohtus Tšehhi peaministri Vladimir Špidla, välisminister Cyril Svoboda, parlamendi esindajatekoja spiikri Lubomír Zaoráleki ja senati esimehe Petr Pithartiga. Ta kohtus ka kohalike eestlastega ja külastas Letna Sparta Arena jalgpallistaadioni.

01.05.2004

Eesti ja Tšehhi Vabariik said Euroopa Liidu liikmeteks

Euroopa Liidu lipu heiskamine Kadrioru lossi ees. Foto: Presidendi Kantselei

23.–25.05.2006

Tšehhi Vabariigi presidendi Václav Klausi riigivisiit Eestisse

Presidendid Václav Klaus ja Arnold Rüütel kohtumisel Kadrioru lossis. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Václav Klaus kohtus president Arnold Rüütli, Riigikogu esimehe Toomas Vareki ja peaminister Andrus Ansipiga, külastas Tallinna Sadamat ning osales Tšehhi äriseminaril. President Klaus külastas ka Tallinna Tehnikaülikooli, kus ta nimetati TTÜ audoktoriks ja pidas loengu.

04.06.–06.06.2007

President Toomas Hendrik Ilvese töövisiit Tšehhi Vabariiki

Presidendid Toomas Hendrik Ilves ja Václav Klaus kohtumisel Prahas. Foto: David Cerny

President Ilves osales peakõnelejana rahvusvahelisel konverentsil „Demokraatia ja julgeolek“ ning kohtus Tšehhi presidendi Václav Klausiga.

21.12.2007

Eesti ja Tšehhi liitusid Schengeni õigusruumiga

Eesti-Läti piir Valgas pärast ühinemist Schengeniga. Foto: The Baltic Times

06.05.2008

Tšehhi peaministri Mirek Topoláneki visiit Eestisse

Peaministrid Andrus Ansip ja Mirek Topolánek Stenbocki maja rõdul. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Peaminister Topolánek kohtus president Toomas Hendrik Ilvese, Riigikogu esimehe Ene Ergma ja peaminister Andrus Ansipiga, osales Eesti-Tšehhi äriseminaril ning esines ettekandega välisministeeriumis. Märtsis 2008 kohtusid peaministrid Ansip ja Topolánek Prahas.

14.05.2009

President Toomas Hendrik Ilvese visiit Tšehhi Vabariiki

Toomas Hendrik Ilves kõnelemas Raadio Vaba Euroopa uue peahoone avamisel. Foto: RFE/RL

President Ilves osales Raadio Vaba Euroopa uue peahoone avamisel Prahas, kus oli peakõneleja. Toomas Hendrik Ilves töötas aastatel 1984–1993 Münchenis Raadio Vaba Euroopa toimetuses.

22.–23.11. 2011

Peaminister Andrus Ansipi töövisiit Tšehhi Vabariiki

Peaministrid Andrus Ansip ja Petr Nečas kohtumisel. Foto: Michal Krumphanzl

Andrus Ansip kohtus peaminister Petr Nečasiga ja Tšehhi äriringkondadega

18.04.2013

Petr Nečas kohtus peaminister Andrus Ansipi ja Riigikogu esimehe Ene Ergmaga ning osales Eesti-Tšehhi äriseminaril.

Peaminister Petr Nečas kohtumas Riigikogu esimehe Ene Ergmaga. Foto: välisministeeriumi arhiiv

09.06.2014

President Toomas Hendrik Ilvese visiit Tšehhi Vabariiki

President Toomas Hendrik Ilves, tema kõrval USA endine välisminister Madeleine Albright koos teiste Aspeni konverentsi külalistega. Foto: Aspen Institute Prague

President Ilves esines Praha Aspeni instituudi iga-aastasel konverentsil.

30.05.2014

Tšehhi liitus NATO küberkaitsekoostöö keskusega Tallinnas

Tšehhi lipu heiskamine NATO küberkaitsekeskuse ees. Foto: Kaitseväe Peastaap

Koos Tšehhiga astusid liikmeks Prantsusmaa, Ühendkuningriik ja Austria ning pidulik uute liikmete lipuheiskamistseremoonia toimus 3. juunil.

20.10.2015

President Toomas Hendrik Ilvese visiit Tšehhi Vabariiki

President Ilves vastu võtmas auhinda Aspeni instituudi presidendilt Michael Žantovskýlt. Foto: Aspen Institute Prague

President Ilves osales Praha Aspeni instituudi iga-aastasel konverentsil, kus talle anti üle Aspeni instituudi auhind.

23.05.2017

Peaminister Jüri Ratase visiit Tšehhi Vabariiki

Peaministrid Jüri Ratas ja Bohuslav Sobotka Prahas. Foto: valitsus.ee

Jüri Ratas kohtus Tšehhi peaministri Bohuslav Sobotkaga, et arutada tulevast Eesti Euroopa Liidu eesistumist.

22.–23.11.2018

Peaminister Jüri Ratase ametlik visiit Tšehhi Vabariiki

Peaministrid Jüri Ratas ja Andrej Babiš digiteemalise konverentsi Digital Czech 2018+ avamisel: Foto: valitsus.ee

Jüri Ratas kohtus peaminister Andrej Babišiga, kellega koos avati digiteemaline konverents Digital Czech 2018+. Jüri Ratas kohtus ka Tšehhi parlamendi esindajatekoja esimehe Radek Vondráčeki ja senati presidendi Jaroslav Kuberaga ning külastas Eesti ettevõtte Pipedrive kontorit.

17.–18.02.2020

Tšehhi peaminister Andrej Babiši töövisiit Eestisse

Peaministrid Jüri Ratas ja Andrej Babiš Stenbocki maja rõdul. Foto: Raigo Pajula

Andrej Babiš kohtus peaminister Jüri Ratase ja väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri Kaimar Karuga, külastas e-Eesti esitluskeskust ning NATO küberkaitsekoostöö keskust ja kohtus Riigikogu esimehe Henn Põlluaasaga.

09.02.2021

Oma volikirja andis president Kersti Kaljulaidile üle Tšehhi suursaadik Eestis David Král

Suursaadik David Král üle andmas volikirja president Kersti Kaljulaidile. Foto: Tšehhi saatkond Tallinnas

17.08.2021

Oma volikirja andis president Miloš Zemanile üle Eesti suursaadik Tšehhis Gita Kalmet

Suursaadik Gita Kalmet ja president Miloš Zeman pärast volikirja üleandmist. Foto: Eesti saatkond Prahas

Detsember 2021

Viimased jõulud saatkonna praeguses asukohas Na Kampe tänaval

Foto: Giedrius Pocius, kujundus: Frisk Creative

18.08.2025

Oma volikirja andis president Petr Pavelile üle Eesti suursaadik Tšehhis Jana Vanaveski