Kui vajad võõrsil abi

Kui oled võõrsil viibides sattunud hädaolukorda, siis võta ühendust asukohariigis oleva Eesti saatkonna või aukonsuliga.

 

Reisidokumendi kaotus

Kui sa kaotad või sinult varastatakse välisriigis olles pass või ID-kaart, väljastab konsul (või aukonsul) sulle tagasipöördumistunnistuse. Tagasipöördumistunnistuse saamiseks on vaja esitada:

  • 2 ühesugust fotot mõõtudega 40mmx50mm,
  • täita tagasipöördumistunnistuse taotlusankeet
    tagasipöördumistunnistus – PDF (79.65 KB, PDF), DOC (33 KB, DOC) (Eesti kodanikele)
    tagasipöördumise luba – PDF (69.42 KB, PDF), DOC (34 KB, DOC) (välismaalase passi omanikele)

Kui dokument on kaotsi läinud kuriteo tulemusena, soovitame juhtumi registreerida kohalikus politseis ning küsida vastavasisuline tõend politseisse pöördumise kohta. Tagasipöördumistunnistuse või -loa väljastamise eest tuleb tasuda riigilõiv 20 eurot. Kui pass või ID-kaart välisriigis aegus (kehtivusaeg sai läbi), on tagasipöördumistunnistuse või -loa väljastamise eest küsitav riigilõiv 100 eurot. Riigilõivu saab saatkonnas tasuda nii kaardiga kui sularahas.

 

NB! Tagasipöördumistunnistus on mõeldud tagasi pöördumiseks Eestisse – sellega ei saa jätkata pooleliolevat reisi, või elada asukohariigis.

Palun kontrollige kohe, kui politseid passi kadumisest või vargusest teavitate, kas riigist lahkumiseks on vajalik saada väljasõiduviisa, registreeruda immigratsiooniasutuses või läbida muid protseduure. Palun arvestage, et täiendavate toimingute tegemiseks võib kuluda lisaaega. Seega ei tohi mingil juhul väljasõiduviisa või -loa taotlemist jätta vahetult riigist lahkumise hetkele.

TAGASIPÖÖRDUMISTUNNISTUSE VÄLJAANDMISE TEENUSSTANDARD
TAGASIPÖÖRDUMISE LOA VÄLJAANDMISE TEENUSSTANDARD

ID-kaardi sertifikaatide peatamine

Kui sul on kahtlus, et sinu ID-kaart on kadunud ning seda võidakse kuritarvitada (näiteks sinu nimel digitaalallkirja anda), helista esimesel võimalusel ID-abiliini numbril 1777 (välismaalt helistades (+372) 6773377 ja palu oma ID-kaardi sertifikaadid peatada. Selleks küsib abiliin sinu isikuandmeid: ees- ja perekonnanime, sünniaastat või isikukoodi, sünnikohta või ID-kaardi numbrit. Peatamiseks pead vähemalt mõned neist andmetest ütlema ning sertifikaadid peatatakse. Peatatud sertifikaatidega ei saa anda digitaalallkirja ega teha muid toiminguid elektroonilises keskkonnas.

Kui ID-kaart kaob, teavita kindlasti ka Politsei- ja Piirivalveametit, kes saab vajadusel tunnistada ID-kaardi kui füüsilise dokumendi kehtetuks.

Õnnetused ja haigestumised

Ootamatu haigestumise või õnnetusjuhtumi korral välisriigis võib konsul aidata sul leida vajalikku arstiabi ning võtta ühendust sinu lähedastega Eestis (või mujal).

Vajadusel abistab konsul ka haige Eestisse transportimise küsimustes.
Eesti Haigekassas kindlustatud inimesed, kes viibivad teises EL liikmesriigis, saavad koheselt vajaminevat arstiabi samadel alustel, kui selles riigis elavad kindlustatud inimesed. Arstiabi saamiseks peab esitama Euroopa ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi ning isikut tõendava dokumenti.
NB! tuleb arvestada, et erinevate EL liikmesriikide haigekassasüsteemid on erinevad – mõnes liikmesriigis kehtiva süsteemi kohaselt kannab patsient ise osad ravikuludest, ka nt kiirabi kulud vms.

Soovitame ravikindlustuse osas uurida lisainfot eelnevalt Eesti Haigekassa kodulehelt ja
võtta reisile Euroopa Liitu kaasa Euroopa ravikindlustuskaart.

NB! Eesti Haigekassa  ei kata välismaal haigestunud inimeste või õnnetusjuhtumites vigastatute kõiki kulusid, sh kojutoimetamise kulusid.
Selleks soovitame reisikindlustust.

Reisikindlustus jaguneb tavaliselt tervise-, reisi- ja pagasikindlustuseks ja on vajalik kõigile Eestist väljapoole reisivatele inimestele.

Reisikindlustuse raames olev tervisekindlustus on laiema kattega kui ravikindlustus.

Ravikindlustus tagab esmase meditsiiniabi, kuid kindlustusseltsiga sõlmitud reisikindlustuslepingu alusel saab katta kõik muud kulud, mis kaasnevad teises riigis ootamatu tervisehäda, õnnetuse või muu ettenägematu asjaoluga seonduvalt, näiteks:

  • kiirabi- ja haiglakulud (nii era- kui riiklik), ravimid
  • haige transpordikulud ja kodumaale tagasitoimetamise kulud
  • kindlustatut saatva isiku majutus- ja elamiskulud
  • surmajuhtumi korral põrmu tagasitoimetamine Eestisse või matusekulud välismaal.

Reisikindlustuse hind sõltub reisija vanusest, reisi sihist ja kestusest ning valitud kindlustussummast.

Täiendavat infot küsi sobivast reisibüroost või kindlustusseltsist.

Kui sul ei ole reisile minnes sõlmitud reisikindlustuse lepingut, jäävad ootamatu haigestumise või õnnetusjuhtumi korral tekkivad kulud sinu või sinu lähedaste kanda.

NB! Reisides autoga jälgi, et oleks vajalik kehtiv sõidukikindlustus ja  kehtivad juhiload ning kontrolli, kas auto tehnilised näitajad vastavad reisil läbitavate riikide nõuetele!

Ara unusta rohelist kaarti!
Roheline kaart on rahvusvaheline vastutuskindlustuse tõend, mille alusel hüvitatakse kannatanule liiklusõnnetuses süüdlase sõidukiga põhjustatud kahjud õnnetuse asukohariigis kehtivate reeglite järgi.
Euroopa Liidu liikmes- ja lepinguriikidesse sõites on kasulik Roheline kaart kaasa võtta.

Riigid, kus roheline kaart on kohustuslik: Albaania, Andorra, Bulgaaria, Bosnia ja Hertsegoviina, Valgevene, Horvaatia, Iisrael, Iraan, Maroko, Moldova, Makedoonia, Rumeenia, Serbia ja Montenegro, Tuneesia, Türgi, Ukraina ja Venemaa.

Riigid, kus roheline kaart on soovitav: Austria, Belgia, Küpros, Tšehhi, Saksamaa, Taani, Hispaania, Prantsusmaa, Soome, Suurbritannia, Kreeka, Ungari, Itaalia, Iirimaa, Island, Luksemburg, Leedu, Läti, Malta, Norra, Holland, Portugal, Poola, Rootsi, Slovakkia, Sloveenia, Šveits.

Kinnipidamine/arreteerimine

Välisriigis kinnipidamise korral tuleb meeles pidada, et kinnipeetul on kindlad õigused – peab olema tagatud võimalus võtta ühendust Eesti välisesindusega, samuti peab olema tagatud õigusabi ehk advokaadi teenus ning vajadusel tõlge kinnipeetu jaoks arusaadavasse keelde.

Mida saab konsul teha isiku kinnipidamisel?

Konsul saab jälgida, et Eesti kodanike kohtlemine kinnipidamisel ning vanglas vastaks rahvusvahelisele tavale. Juhul, kui ilmnevad tõsised kõrvalekaldumised, saab konsul juhtida sellele vastavate ametkondade tähelepanu. Kinnipeetu palvel külastab konsul teda vanglas.

Mida konsul ei saa teha isiku kinnipidamisel?

Levinud on väärarusaam, et Eesti riik peab tasuma kinnipeetu õigusabi, tõlgi või teiste teenuste eest. Asukohamaa poolt määratakse riiklik kaitsja ja kui see kinnipeetut ei rahulda, saab ta palgata endale oma kulul sobivama kaitsja. Samuti on väär arusaam, et konsul ise võiks olla kinnipidamisel või kohtus isiku kaitsjaks või et tema võimuses on kinnipeetu kohe vanglast vabastada. Ka ei saa konsul nõuda kinnipeetule vanglas paremaid tingimusi, kui on ülejäänutel.

Surmajuhtum

Eesti kodaniku surma korral informeerib asukohariik Eesti välisesindust, kes omakorda edastab teate Eesti kodaniku surmast tema sugulastele või lähedastele.
Konsuli kohuseks on abistada omakseid põrmu transportimisel asukohariigist Eestisse, mis muuhulgas hõlmab vajalike dokumentide väljastamist, urni või kirstu pitseerimist. Põrmu tuhastamise ja transpordiga seonduvad kulud peavad katma sugulased või lähedased.